Oops! It appears that you have disabled your Javascript. In order for you to see this page as it is meant to appear, we ask that you please re-enable your Javascript!

B2-Kursus

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

SVS-L  AS Koolituskeskus

Reg. nr:                          10107667
Juriidiline aadress:         Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress:           Metsapargi 16,  Kohtla-Järve  EE 30324
telefon:                           335 0756
E-mail:                           assvslpetrov@gmail.com
2.Õppekava nimetus:
Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3.Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4.Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
450 tundi: millest 250  on kontaktõpet (100 füüsilises õppekeskkonnas ja 150 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas) ja 200 tundi iseseisvat tööd
Iseseisev töö (kui on):
Jooksvad  tööd  iseseisvaks  täitmiseks.
5.Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“,
6.Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist.
On vajalik  isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.
Õpingute alustamise tingimused
Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil või soovituslik on eelnev B1-taseme eksami sooritamine
7.Õppe eesmärk:
Keeleõppe eesmärk on arendada õppija keeleoskust, et õppija  tuleb toime iseseisva suhtlemisega ühiskonnas, ning suudab konkureerida tööjõuturul.
Õppija omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlustunnet eestikeele õppimise tulemusena  suhtlemise vallas. Ette valmistatud eesti keele B2 taseme eksamiks.
8.Õpiväljundid:

  • suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;
  • vestleb spontaanselt ja ladusalt, osaleb arutluses, selgitab ja põhjendab oma vaatenurka;
  • saab eestikeelses töökeskkonnas hakkama kolleegi, klienditeenindaja ja spetsialistina suhtlemisega;
  • esitab üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, toob välja mõtte või probleemi tuuma, peab ettevalmistatud ettekandeid;
  • väljendab oma teadmisi, seisukohti ja arvamusi abstraktsetel, kultuuri- ja erialastel teemadel;
  • töötab erinevate tekstidega, mõistab neid, teeb üldistusi ja edastab üldsisu.

9.ÕPPE SISU
Haridus ja töö
Eesti haridussüsteem:  riiklikud ja eraõppeasutused,  koolivõrk.
Kohalik koolivõrk, selle korrastamine.
Koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid.
Kõrgkoolid, vastuvõtu tingimused, eriala valik, õppejõud, õppetöö korraldus.
Üliõpilaste liidud ja nende tegevus. Vahetusõpilased.
Välismaal õppimise võimalused..
Täiend –ja ümberõpe täiskasvanutele.
Õpioskused ja harjumused.
Tasuline või tasuta haridus.
Huvihariduse
Elukutse, amet ja töö
Töö valdkonnad, nende omapära.
Teatud valdkonna elukutsed, ametid ja tehtevad tööd. Töö spetsiifika ja probleemide kirjeldamine, lahendamine.
Tööandja  ja töötaja suhted, lepingulised kohustused ja õigused.
Töökeskkond, turvalisus.
Vaidluste ja konfliktide lahendamine. Seisukoha, positsiooni avaldamine.
Töötajate ergutamine. Kiituste ja kaebuste käsitlemine.
Töökoosolekute läbiviimine. Sõnavõtt, lühiettekanne koosolekul.
Tööjuhiste, vajalike dokumentide mõistmine.
Teenindus
Isik kui teenuste tarbija.
Tarbimisühiskond.
Erinevad kaubad, kauba grupid, tooted ja teenused.
Erinevate kaupade ja teenuste pakkumine.
Tarbija eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas.
Interneti-kaubandus, telefonimüük.
E-arved.
Tarbija  õigused ja nende kaitsmine. Kaebuste, seletuste esitamine.
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Minu kodu on minu kindlus.
XXI sajandi kodu.
Maa-, ja linnaelu plussid ja miinused.
Abielu tüübid, põlvedevahelised suhted.
Kohalik omavalitsus ja koostöö elanikega.
Teenuseid pakkuvad organisatsioonid. Kaebuste, küsimuste ja nõuette rahuldamine.
Lahendust vajavad  probleemsed situatsioonid elukohas. Ettepanekud ja lahendusvariandid.
Enesetunne ja tervis
Millest sõltub meie tervis.
Füüsiline ja vaimne tervis. Kahjulikud harjumused.
Alkohol, tubakas ja muud  narkootikumid meie elus.
Lubatud preparaadid, rahvameditsiini  ravimid tervise taastamisel.
Tervis ja tervishoid. Terviseteenuste saamise, osutamise võimalused. Digiteenused. Telefoniravi.
Erakliinikud, eraarstid.
Arsti poole pöördumine. Häda, tervise rikke, õnnetusjuhtumi kirjeldamine.
Erialaarstide vastuvõtt.
Tervisealastes t küsitlustest info saamine, enda arvamuste, vaadate esitamine ja põhjendamine.
Vaba aeg ja meelelahutus
Vaba aja eelistused.
Huvide, harrastuste ja meelelahutuste viisid.
Meedia, perioodilised väljaanded, internet, sotsiaalvõrgud,  filmi-ja teatrikunst.
Teatud filmi, raamatu, kultuuri- ja spordiürituse esitlemine.
Kultuuriüritused. Kultuuritarbimine.
Tuntud eesti kultuuri– ja ühiskonnategelased.
Sisseostud, hinnad
Eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas. Vastumeelsus nende suhtes.
Kaupade ja teenuste reklaam , reklaamiviisid.
Tasumise viis, pangalaenud.
Jäe- ja hulgimüük.
Ostja huvide kaitse.
Söök ja jook
Toidu tähtsus.
Esmavajalikud toiduained ja nende mõju meie organismile.
Pere, kodukandi ja elukoha igapäevased ja pidulikud harjumused, lauakombed.
Tervisliku toitumise vajadus, tähtsus ja põhimõtted.
Eritoitumine. Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus. Taimetoitlane.
Menüü koostamine, söögi-joogi valik, alkoholi tarbimine.
Lemmikrestoran, kohvik, menüü, teenindus, maitseelamused.
Nõuanded retseptide kasutamisel, toiduvalmistamisel.
Kaebused halvasti valmistatud toidu kohta.
Eesti rahvustoidud.
Inimeste suhted ühiskonnas
Eesti kui osa Euroopa Liidust. Eesti haldusjaotus ja juhtimine.
Poliitika ja õigus. Eesti erakonnad. Valimised Eestis. Seadusandlik- ja täidesaatev võim.
Eesti riigistruktuur, ametlikud ja mitteametlikud organisatsioonid, kodanike ühendused.. Nende liikmete õigused ja kohustused. Heategevus.
Ühiskondlikud väärtused. Moraal, eetika. Kodaniku  ja inimõigused.
Era- ja töösuhete loomine ja sõlmimine. Aktiivne eluhoiak.
Info hankimine, oma vaadete esitamine, põhjendamine ja kaitsmine.
Poliitika, aktuaalsed sündmused
Päevakajaliste sündmuste kohta info hankimine.
Uudised, sündmused Eesti, Euroopa maastikul.
Massimeedia mõju  inimeste maailmataju kujundamisele.
Vaidlus, diskussioon päevakohasel teemal.
Majandus- ja õigussuhted
Eesti majandussüsteem ja õiguskord.
Majandus, maksud, ettevõtluse vormid.
Rahandus ja pangad.
Oma firma loomine. Äriplaani, sihtrühm ja riskid.
Sootsiaalsed suhted ja institutsioonid.
Turvalisuse tagamine.
Politsei, kohtusüsteemi tegevus. Pöördumine õiguskaitseorganite poole.
Võitlus kuritegevusega.
Aktuaalsed majanduselu küsimused, hinnang nendele, oma seisukoha väljendamine.
Keskkond, kohad, loodus, ilm
Aktuaalsed keskkonnakaitse probleemid.
Keskkonna reostuse põhiallikad.
Looduskaitse ja prügi sorteerimine.
Loodushoid ja inimsõbraliku keskkonna säilitamine.
Loomastik ja taimestik.
Kliima globaalne soojenemine.
Kodukandi muret tekitavad probleemid.
Heakorrastus, elanike ettevõtmised.
Kultuur ja keeled, keelte õppimine
Eesti kultuur ja kultuuritraditsioonid.
Kaasõpijate päritolumaa  kultuur.
Kultuurisündmusi Eestis jalgides vaatleja, osaleja, pooldaja rollis.
Kultuuride erinevused: kehakeel, miimika, žestid, sõnavara, liigutused, suhtumine, temperament, kasvatus, hoiakud jm.
Võõrkeelte õppimine. Positiivse õpikeskkonna loomine. Keele iseseisev omandamine.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused

Reisieelistused.Transpordivahendid ja liiklus.
Liiklusohutus.
Kodukoha liiklemise võimalused.
Pretensioonid, nõuded, kaebused reisibüroo, transpordifirma või hotelli halva teenuse korral.
Eesti keele grammatika
Foneetika: vajadusel  häälduse korrigeerimine.
Käändsõnad: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade käänamine ainsuses ja mitmuses, käänetevahelised seosed, ühildumise keerukamad juhud, isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga, pärisnimede käänamine,  võõrsõnade käänamine,  liitarvsõnade käänamine, rooma numbrid.
Pöördsõnad: Tegusõna põhi- ja peavormid, põhivormide astmevahelduslikud suhted, pöördsõna muutmine käskivas,  tingivas ja kaudses kõneviisis; ma- ja da-infinitiivi süvendatud käsitlus, umbisikulise tegumoe oleviku ja mineviku süvendatud käsitlus, kesksõnad, ühend- ja väljendtegusõnade kasutamine, rektsioon.
Muutumatud sõnad: määr-, kaas- ja sidesõnade alaliikide kasutamine.
Lauseõpetus: lauseehituse mitmekesiste võimaluste rakendamine tekstide koostamisel, alistussuhted lauses, ühildumine ja rektsioon, täis- ja osasihitis  lauseis, kaudkõne. Lauseliikmete vormi ja tähenduse variatiivsus.
Tuletusõpetus: tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited).
Õigekiri: õigekirja korrigeerimine.
10.Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele ja töötutele.
Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus.
Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi.
Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
11.Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetodeid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe.
Aktiivõppe meetodid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju  rolli-, suhtlus-, sõnavara-, mälu-, arvamus- ja fantaasiamänge, et taas luua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning kogemustele:

  • kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust;
  • koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga;
  • kõik koolitatavad saavad rääkida eesti keeles, vastata õpetaja küsimustele ja esitada oma küsimusi;
  • toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu;
  • meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).

12.Õppematerjalide loend:
Baasõpikud
Mare Kitsnik."Eesti keele õpik B1, B2", Trükk: AS Pakett, Tallinn 2012
Maie Sooneste "Eesti keele harjutusvara, kesk- ja kõrgtasemele". Kirjastus Varrak 2005
„Eesti keele B2-taseme eksam“ P.Reins
Õppematerjalid
Aino Siirak, Annelii Juhkama. "Kõnele ja kirjuta õigesti", Kirjastus Koolibri, 2007
Roman Kallas KÕIK ON KORRAS!  Tallinn, 2001 (praktiline kursus)
http://www.eki.ee/dict/evs/
www.kultuuriklikk.ee
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1 testimiskeskkond
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksami
13.Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 200 kontakttunnis ja vähemalt viie (5) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist
  • endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis
  • test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid

KUULAMINE: Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid.
LUGEMINE: Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega
KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt

Suuline vestlus hõlmab rääkimist ·         õppija väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb pakutud teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri.
Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:
·      Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
·      Põhjendatust ja loogilisust;
·      Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
·      Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
·      Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:90-100%. – 5 (väga hea)Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine
75-89% - 4 (hea)kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest
60-74% - 3 (rahuldav)kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist
25-59% - 2(mitterahuldav)kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub

14.Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul,

  • kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta;
  • kui õppija on osalenud vähem kui 80% õppetundidest, siis väljastatakse Tõend osavõtu kohta täienduskoolituse kursusest, tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.

15.Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi haridus magistritasemel või pikaaegset eesti keele kui võõrkeele õpetamise kogemust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust õpetataval erialal täiskasvanute õpetamisel.

Nr. Koolitaja
nimi
Haridus Omandatud eriala Töökogemus täiskasvanute eesti keele koolitajana
1. Jelena Ohakas Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool
vene kooli eesti keele õpetaja alates 1988. aastatst
2. Virve Adamson Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Avatud Ülikool
eesti keel teise keelena õpetaja alates 2002. aastatst
3. Merike Reiljan Kõrgharidus
Tartu Ülikool,
eesti keel teise keelena alates 2000. aastatst
4. Olga Käärmann Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Narva Kolledž
humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis- magistrikraad alates 2009. aastatst
5. Kersti Kuslap Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž
eesti keel teise keelena alates 2009. aastatst

16. Tegevusluba: Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kaskkiri 26.08.2016, reg.nr 1.1-3/16/156
Koolitusel osalenutel on võimalus deklareerida Maksu- ja Tolliameti kaudu koolituskulusid 20% koolituse eest makstud summast, kuid ei saa maha arvata rohkem, kui on maksustatavaid tulusid.

31.03.2016