B2-Kursus

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
SVS-L AS Koolituskeskus
Reg. nr:  10107667
Juriidiline aadress:   Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress: Metsapargi 16, Kohtla-Järve EE 30324
telefon: 335 0756
2. Õppekava nimetus:
Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3. Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4. Õppe kogumaht
(akadeemilistes tundides):  Sõltuvalt testi ja vestluse tulemustest:
450 tundi: millest 250 on auditoorne töö ja 200 tundi iseseisvat tööd
250 tundi: millest 200 on auditoorne töö
5. Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“,
6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kelle keeleoskuse tase vastab B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. On vajalik isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.

Õpingute alustamise tingimused

Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil või soovituslik on eelnev B1-taseme eksami sooritamine
7. Õppe eesmärk:
Keeleõppe eesmärk on arendada õppija keeleoskust, et õppija  tuleb toime iseseisva suhtlemisega ühiskonnas, ning suudab konkureerida tööjõuturul.
Õppija omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlustunnet eestikeele õppimise tulemusena suhtlemise vallas. Ette valmistatud eesti keele B2 taseme eksamiks.
8. Õpiväljundid:

  • suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;
  • vestleb spontaanselt ja ladusalt, osaleb arutluses, selgitab ja põhjendab oma vaatenurka;
  • saab eestikeelses  töökeskkonnas  hakkama  kolleegi,  klienditeenindaja  ja  spetsialistina suhtlemisega;
  • esitab üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, toob välja mõtte või probleemi tuuma, peab

ettevalmistatud ettekandeid;

  • väljendab oma teadmisi, seisukohti ja arvamusi abstraktsetel, kultuuri- ja erialastel teemadel;
  • töötab erinevate tekstidega, mõistab neid, teeb üldistusi ja edastab üldsisu.

9. ÕPPE SISU:

  • Haridus ja töö Elukutse, amet ja töö Teenindus
  • Igapäevaelu, kodu ja kodukoht Enesetunne ja tervis
  • Vaba aeg ja meelelahutus Sisseostud, hinnad
  • Söök ja jook
  • Inimeste suhted ühiskonnas Poliitika, aktuaalsed sündmused Majandus- ja õigussuhted Keskkond, kohad, loodus, ilm Kultuur ja keeled, keelte õppimine
  • Reisimine, transport, vaatamisväärsused Eesti keele grammatika
  • Foneetika Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad Lauseõpetus Tuletusõpetus Õigekiri

10. Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppekeskkonnana  mõistetakse  õppijaid  ümbritseva  vaimse,  sotsiaalse  ja  füüsilise  keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele.
Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus.
Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi.
Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
11. Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetodeid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe.
Aktiivõppe meetodid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju rolli-, suhtlus-, sõnavara-, mälu-, arvamus- ja fantaasiamänge, et taas luua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning kogemustele:

  • kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust;
  • koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga;
  • kõik koolitatavad  saavad  rääkida  eesti  keeles,  vastata  õpetaja  küsimustele  ja  esitada  oma küsimusi;
  • toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu;
  • meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).

12. Õppematerjalide loend:
Baasõpikud

Mare Kitsnik."Eesti keele õpik B1, B2", Trükk: AS Pakett, Tallinn 2012

Maie Sooneste "Eesti keele harjutusvara, kesk- ja kõrgtasemele". Kirjastus Varrak 2005
„Eesti keele B2-taseme eksam“ P.Reins
Õppematerjalid
Aino Siirak, Annelii Juhkama. "Kõnele ja kirjuta õigesti", Kirjastus Koolibri, 2007 Roman Kallas KÕIK ON KORRAS! Tallinn, 2001 (praktiline kursus)
http://www.eki.ee/dict/evs/
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1 testimiskeskkond  http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
13. Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 200 kontakttunnis ja vähemalt viie (5)
iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist ·        endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis
·        test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid
KUULAMINE: Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid.
LUGEMINE: Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh  abstraktseid  tekste,  leiab  neist  asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta.  Loeb  iseseisvalt,  kohandades  lugemise viisi  ja  kiirust  sõltuvalt  tekstist  ja  lugemise eesmärgist.  Raskusi  võib  olla  idioomide  ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega KIRJUTAMINE:  Oskab  kirjutada  esseed: arutluskäik   on   loogiline,   tekst   sidus   ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab  erinevaid  keeleregistreid  sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja   ametliku   kirja   stiili).   Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt
Suuline vestlus hõlmab rääkimist ·        õppija väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb pakutud teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri.

Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:

  • Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
  • Põhjendatust ja loogilisust;
  • Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
  • Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
  • Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90-100%. – 5 (väga hea)

Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine

75-89% - 4 (hea)

kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest

60-74% - 3 (rahuldav)

kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist

25-59% - 2(mitterahuldav)

kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub
14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument
(tunnistus või tõend):
Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul,

  • kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta;
  • kui õppija on osalenud vähem kui 80% õppetundidest, siis väljastatakse Tõend osavõtu kohta täienduskoolituse kursusest, tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide