Oops! It appears that you have disabled your Javascript. In order for you to see this page as it is meant to appear, we ask that you please re-enable your Javascript!

A2-Kursus

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

SVS-L  AS Koolituskeskus

Reg. nr:                                      10107667
Juriidiline aadress:                     Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress:                       Metsapargi 16,  Kohtla-Järve  EE 30324
telefon:                                       335 0756
E-mail:                                       assvslpetrov@gmail.com
1.Õppekava nimetus:
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3.Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4.Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
200 tundi: millest 150  on kontaktõpet (50 füüsilises õppekeskkonnas ja 100 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas) ja 50 tundi iseseisvat tööd
Iseseisev töö (kui on):
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks
5.Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega. On vajalik isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.
6.Õpingute alustamise tingimused
Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil
7.Õppe eesmärk:
Luua eeldused eesti keele omandamiseks A2-tasemel
8.Õpiv äljundid
Kuuldu mõistmine
Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö).
Loetu mõistmine
Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu
Üldine rääkimisoskus
Oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid; sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne; tekst moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja –lausetest. Oskab tervitada ja pöörduda, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid
Üldine kirjutamisoskus
Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „aga” ning „sest. Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju.
9.ÕPPE SISU
Endast ja teistest rääkimine.
Enesetutvustamine.
Isikuandmed
Ise endast
Minu päev.
Vaba aeg, hobid, huvid.
Minu perekond, kodu ja tööd.
Inimeste välimus ja iseloom.
Haridus
Haridustee ja koolielu.
Kooliaja lood.
Edasiõppimise võimalused.
Õppija lapsevanemana toimingud haridusvaldkonnas.
Põhiinfo hankimine, e-kool.
Elukutse, amet ja töö
Töö ja elukutsed.
Töökoht ja amet.
Tööpakkumiskuulutused, tööotsing.
Tööülesanded ja tööle asumise kord.
Tööintervjuu, enda tutvustamine, küsimustest arusaamine ja nendele vastamine.
Tööalase vajaliku informatsiooni hankimine ja mõistmine.
Lihtsamate ankeetide täitmine.
Teenindus
Teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuste liigid ja hinnad.
Põhiteenused, teenindajaga dialoogi pidamine.
Lihtsamad toimingud: pangas, postkontoris, juuksuris jm.
Tasumisviisid.
Teenuste tutvustamine, juhendite ja siltide mõistmine.
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Minu ja perekonna eluase.
Oma kodu lähiümbrus.
Majapidamine ja kodu sisustus.
Olmetingimused, tööd kodus.
Kodune elu, peretraditsioonid ja perekondlike tähtpäevade tähistamine.
Minu päev.
Minu lähedased.
Külalised minu kodus.
Enesetunne, tervis ja heaolu
Enesetunne, halb enesetunne.
Enda ja oma lähedaste tervislik seisund.
Registratuur, arstide vastuvõtuajad.
Tervishoiuasutuse kirjaliku info põhisissu.
Haigused ja nende ennetamine.
Apteek, käsimüügi-ja retseptiravimid.
Kiirabi väljakutse.
Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Huvid ja hobid, vaba aja veetmise eelistused.
Liikumisharrastused, muusikaline maitse ja lugemisharjumused.
Televisioon, raadio, arvuti, teater, kino.
Kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutused, kultuuri-, meelelahutus-  ja spordiüritused.
Meelelahutusürituse kirjeldus.
Meelelahutus- ja kultuuriürituste info, sinna kutsumine.
Sisseostud, hinnad
Poodide asukoht ja lahtiolekuajad.
Kaupade kogus, mõõdud  ja hinnad.
Sooritatud ostud turul, poodides ja kaubanduskeskustes.
Tasumisviis.
Sooduspakkumised, lihtsad sildid, kuulutused.
Põhiteenuste ja kaupade reklaam.
Müüja või klienditeenindaja abipakkumine.
Viisakus-ja käibefraasid.
Söök ja jook
Igapäevased toitumisharjumused.
Toiduained, toidukorrad.
Toidu valmistamine kodus, retseptide kasutamine.
Külaliste vastuvõtmine, lauas söögi ja joogi pakkumine.
Söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass.
Restoranis laua reserveerimine.
Menüü mõistmine ja tellimuse esitamine.
Tasumisviis.
Inimeste suhted ühiskonnas
Lühikeste sõnumite ja teadete saatmine, mõistmine.
Ametiisiku või avaliku asutuse poole pöördumise põhjuse seletamine.
Lihtsate siltide ja juhtnööride arusaamine.
Faktide edastamine.
Inimeste välimuse, muude omaduste kirjeldamine.
Isikuandmete täitmine, enda tutvustamine.
Keskkond, kohad, loodus, ilm
Kodukoht, kodukant.
Minu kodukoht Eestimaa kaardil.
Riigid Euroopa kaardil.
Teejuhatamine. Kuidas saab?
Ilm. Ilmastik. Ilmateade.
Aastaajad.
Loodus erinevatel aastaaegadel.
Levinumad loomad, linnud, taimed, puud, lilled.
Kultuur ja keeled, keelte õppimine
Naaberriigid (pealinnad, rahvused, keel).
Tähtpäevad ja riigipühad.
Eesti rahvakalender.
Kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihinnad ja esinejad.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused
Ühistransport.Sõiduplaan.
Informatsioon reisi kohta: reisi aeg, pileti ost, tasumisviis.
Sihtpunkti jõudmine.
Majutuse broneerimine.
Vaatamisväärsused kaardil ja info nende kohta.
Reisi kirjeldamine.
Eesti keele grammatika
Foneetika: hääldamine: rõhk, häälikute pikkus, helilised ja helitud häälikud. Võõrsõnade, isiku ja kohanimide hääldamine.
Käändsõnad: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade käänamine ainsuses ja mitmuse nimetavas, käändsõnade astmevaheldus; omadussõna võrdlusastmed.
Pöördsõnad: pöördsõna muutmine olevikus ja minevikus, eitavas ja jaatavas kõnes, kindlas, käskivas ja tingivas kõneviisis; mineviku liitaegade moodustamine, ma- ja da-infinitiivi kasutamine, umbisikulise tegumoe olevik ja minevik. Sagedased ühendverbid. Sagedasemate tegusõnade rektsioon.
Muutumatud sõnad: määr-, kaas- ja sidesõnade funktsioonid.
Lauseõpetus: lihtlausete moodustamine; sõnajärg lihtlause põhitüüpides, väit-, küsi-, käsk- ja hüüdlaused ning nende lõpumärgid.
Tuletusõpetus: liitsõnad, tähtsamad tuletusliited ja nende tähendus.
Õigekiri: tähestik ja tähtede ühendamine; suur- ja väiketähed. Pärisnimede ja liitsõnade õigekiri. Häälikute, häälikuühendite õigekiri.  Kirjavahemärgid.
10.Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetodeid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe.
Aktiivõppe meetodid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju  rolli-, suhtlus-, sõnavara-, mälu-, arvamus- ja fantaasiamänge, et taas luua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning kogemustele:

  • kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust;
  • koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga;
  • kõik koolitatavad saavad rääkida eesti keeles, vastata õpetaja küsimustele ja esitada oma küsimusi;
  • toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu;
  • meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).

11.Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele ja töötutele.
Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus.
Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi.
Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
12.Õppematerjalide loend:
Baasõpikud
Mangus, I., Simmul, M. 2009. TERE! Eesti keele õpik algajatele 0–A1. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Mangus, I. Simmul, M. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Tallinn 2011
Õppematerjalid
Pesti, M.  E nagu Eesti. Eesti keel algajaile. Tallinn 2006
M.Kitsnik, L.Kingisepp “Naljaga pooleks” OÜ Iduleht. Tallinn 2006
H.Leemets. „Samm sammult II“ Eesti keele õpik algtasemele" REKK, Tallinn 1999.
http://www.eki.ee/dict/evs/
www.keeleklikk.ee
www.kultuuriklikk.ee
http://www.meis.ee/eesti-keele-tasemeeksam http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1
testimiskeskkond
13.Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 120 kontakttunnis ja vähemalt viie (5) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist
  • endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis
  • test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid

KUULAMINE: Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot. Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis). Vajab sageli kuuldu täpsustamist.
LUGEMINE: Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost. Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.
KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju. Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt. Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).

Suuline vestlus hõlmab rääkimist
  • õppija räägib lihtsamate lausetega kursusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.
  • õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele

RÄÄKIMINE: Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega. Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi. Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi. Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti. Spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist

Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:
·      Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
·      Põhjendatust ja loogilisust;
·      Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
·      Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
·      Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90-100%. – 5 (väga hea)Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine
75-89% - 4 (hea)kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest
60-74% - 3 (rahuldav)kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist
25-59% - 2(mitterahuldav)kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub
  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul,

  • kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta;
  • kui õppija on osalenud vähem kui 80% õppetundidest, siis väljastatakse Tõend osavõtu kohta täienduskoolituse kursusest, tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.

15.Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi haridus magistritasemel või pikaaegne eesti keele kui võõrkeele õpetamise kogemus. Kõigil koolitajatel on varasem töökogemus õpetataval erialal täiskasvanute õpetamisel.

Nr. Koolitaja
nimi
Haridus Omandatud eriala Töökogemus täiskasvanute eesti keele koolitajana
1. Jelena Ohakas Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool
vene kooli eesti keele õpetaja alates 1988. aastatst
2. Virve Adamson Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Avatud Ülikool
eesti keel teise keelena õpetaja alates 2002. aastatst
3. Merike Reiljan Kõrgharidus
Tartu Ülikool,
eesti keel teise keelena alates 2000. aastatst
4. Olga Käärmann Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Narva Kolledž
humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis- magistrikraad alates 2009. aastatst
5. Kersti Kuslap Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž
eesti keel teise keelena alates 2009. aastatst

16. Tegevusluba: Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kaskkiri 26.08.2016, reg.nr 1.1-3/16/156
Koolitusel osalenutel on võimalus deklareerida Maksu- ja Tolliameti kaudu koolituskulusid 20% koolituse eest makstud summast, kuid ei saa maha arvata rohkem, kui on maksustatavaid tulusid.

31.03.2016