Oops! It appears that you have disabled your Javascript. In order for you to see this page as it is meant to appear, we ask that you please re-enable your Javascript!

B1-Kursus

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

SVS-L  AS Koolituskeskus

Reg. nr:                         10107667
Juriidiline aadress:         Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress:           Metsapargi 16,  Kohtla-Järve  EE 30324
telefon:                           335 0756
E-mail:                           assvslpetrov@gmail.com
2.Õppekava nimetus:
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3.Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4.Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
190 tundi: millest 140  on kontaktõpet (50 füüsilises õppekeskkonnas ja 90 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas) ja 50 tundi iseseisvat tööd
Iseseisev töö (kui on):
Jooksvad  tööd  iseseisvaks  täitmiseks.
5.Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“,
6.Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. On vajalik isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.
Õpingute alustamise tingimused
Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil või soovituslik on eelnev A2-taseme eksami sooritamine.
7.Õppe eesmärk:
Keeleõppe eesmärk on arendada õppija keeleoskust, et õppija  tuleb toime iseseisva suhtlemisega ühiskonnas ning suudab konkureerida tööjõuturul.
Õppija omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlustunnet eesti keele õppimise tulemusena  suhtlemise vallas.
Koolituse lõpuks on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste, on võimeline hakkama saama suhtlemisega igapäevaelu situatsioonides, tal on  algteadmisi eesti grammatika valdkonnas ning on ta ette valmistatud eesti keele B1 taseme eksamiks.
Ülesanded

  • luua õppijate vajadustele vastav õpikeskkond isiksuse mitmekülgseks arenguks ja tagada õppuritele võimalus eesmärgipäraselt ja keskkonna toel keelt juurde õppima;
  • arendada keeleoskust piisavas ulatuses: B1-taseme keeleoskaja tuleb toime igapäevaelus korduvate eesti keelt nõudvate olukordadega, et muukeelses sotsiaalses keskkonnas iseseisvalt toimida mitmesugustes kontekstides suhelda ja end mõistetavaks teha, arendada keeleoskust, et mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatud teksti,materjali, infot ning suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas:
  • info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine;
  • esitada oma vaatenurka või arvamust sõprade ringis toimuvas vabas mõttevahetuses; arusaadavalt väljendada oma jutu peamist mõtet; paindlikult kasutada lihtsaid keelevahendeid, et väljendada vajalikku; osaleda vestluses või mõttevahetusest;
  • oskab anda tagasisidet ning lisada omapoolseid seisukohti ja järeldusi, aidates sel kombel kaasa arutelu edenemisele; suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga.

8.Õpiväljundid:

  • Mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) regulaarselt korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju.
  • Loeb lühemaid tekste erinevatel teemadel: ajaleheartiklid, brošüürid, kasutusjuhendid, lihtne ilukirjandus.
  • Mõistab pikemate tekstide peamist mõtet ja otsib temale olulist või tuttavat infot.
  • Tutvustab ennast ja oma eriala eesti keeles, vastab küsimustele, esitab ise samalaadseid küsimusi, küsib infot, palub selgitusi, teeb ettepanekuid.
  • Kirjeldab oma haridust, isikuomadusi, töökogemusi, toimuvat, sündmusi, tähtsaid asju.
  • Suhtleb temale tuttavatel teemadel, avaldab oma arvamust, analüüsib ja võrdleb, väljendab emotsioone.
  • Kirjutab isiklikke kirju, lihtsamaid tekste, teateid, täidab ankeete, koostab plaane ning annab edasi uudiseid.

9.ÕPPE SISU
Endast ja teistest rääkimine
Enda ja teiste tutvustamine.
Mina ja teised erinevates oludes.
Eesti nimed.
Perekonna koosseis, pereliikmed.
Tööjaotus pereliikmete vahel.
Töö- ja puhkepäevad.
Sport, puhkus, üritused, erinevate asutuste külastamine perega.
Minu asutus, töökollektiiv ja töökaaslased.
Elulookirjeldus.
Haridus  
Hariduse omandamine, läbitud koolitee.
Koolis õppimine: aeg, õppetöö, eelistused õppes,õpiharjumused, õpetajad, üritused, traditsioonid.
Edasiõppimine: tava-, kesk-, ameti-, kutse-, kõrgkoolid.
Elukutse, amet ja töö
Kutsevalik.
Erinevad elukutsed, ametid ja töökohad.
Tööotsimine, informatsiooni hankimine.
CV-d, tavalise kirja, avalduse, kaaskirja ja motivatsioonikirja kirjutamine.
Elatise teenimine.
Tööpäev, teema sündmustik, juhtumite kirjeldamine.
Tööülesanded ja nende täitmine.
Teenindus
Avaliku teeninduse ettevõtete, asutuste info: asukoht,  teenused ja pakkumised, töötav personal. Klienditeenindus erinevatel ametikohtadel: oskused ja võimed, viisakus-ja käibefraasid.
Suhtlemine vahetult, telefonitsi ja Interneti teel teenuse saamisest.
Klienditeenindaja ja kliendi omavahelised kahekõned mitmesuguste elusituatsioonide puhul.
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Minu pere elu kodus, tööl ja koolis.
Elamistingimused: uus korter, eluaseme remont, ost ja müük.
Igapäevaelu korraldamine.
Kodu ja kodukoha positiivsed ja negatiivsed tähelepanekud.
Kodukoha majapidamine ja ümbrus.
Külaliste kutsumine ja külas käimine.
Minu ja pereliikmete päevaplaan.
Lähedaste, sõprade kirjeldamine.
Naabritega läbisaamine.
Enesetunne ja tervis
Enesetunne: enda, abistaja, abivajaja seisundi kirjeldamine.
Isiklik hügieen kodus, tööl, avalikus kohas ja reisi ajal.
Arsti poole pöördumine. Arsti juures.  Apteegis.
Kuidas tervist hoida? Arsti, apteekri, lähedaste soovitused.
Tervislik toit.
Vaba aeg ja meelelahutus
Vaba aja sisustamise viisid.
Meelelahutuslikud, kultuurilised, tervislikud  harrastused.
Vaba aja planeerimine.
Vaba aja sisustamise võimalused riigis, maakonnas, kodukohas ning info hankimine.
Lemmiktegevused, lõõgastushetked.
Sündmuse, ürituse, võistluse külastus, muljete avaldamine.
Puhkus looduses.
Sisseostud, hinnad
Poed: nende asukoht ja lahtiolekuaeg, pakutavad kaubad, hinnad, maksetingimused.
Kaupade ja teenuste pakkumine.
Toiduainete ja tööstuskaupade sortiment.
Kauba omadused, valik, võrdlemine ja ost.
Müüja-ostja dialoogid.
Söök ja jook
Igasuguste söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass, klientuur.
Söögi, joogi pakkumine  kodus, külas.
Söögi, joogi tellimine restoranis või kohvikus.
Soovitused toidu, joogi valikul.
Toidu valmistamine ja toiduainete kvaliteet.
Eesti rahvustoidud.
Toidu reklaam, sildid.
Sooduspakkumised.
Inimeste suhted ühiskonnas
Sõber, sõbrad.
Klassi-, kooli-,kursuse-, töö-, elukaaslase välimus, iseloom, harjumused.
Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni töötajad, suhted kollektiivis.
Organisatsiooni eesmärgid, põhitegevused, meeldejäänud sündmused.
Keskkond, kohad, loodus, ilm
Vajaliku informatsiooni hankimine piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta.
Miks on vaja loodust ja keskkonda kaitsta?
Kodukoha loodus ja vaatamisväärsused.
Eesti piirkondlikud iseärasused.
Kliima, ilmastik  erinevatel aastaaegadel. Konkreetne ajahetke ilm.Ilmateated.
Tee küsimine ja juhatamine.
Kuidas jõuab sihtpunkti?
Orienteerumine kaardil, skeemil. Infovoldikute lugemine.
Kultuur ja keeled, keelte õppimine
Eesti kultuur: muusika, kunst, kino, kirjandus, rahvalooming jt.
Toimuvad üritused huvipakkuvates valdkondades.
Tähtsad kultuurisündmused: läbiviimise aeg ja koht, esinejad, kava, pääsmete hankimine.
Tähtpäevad, riigipühad ja rahvakalender, nende tähistamine.
Kultuurisündmuse elamused, muljed.
Keel on kultuuri mõistmise võtmeks.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused
Puhkamisvõimalused: reisimine ja puhkus; aktiivne ja passiivne puhkus; matk; turismireis.
Transport ja reisimine; ühistransport, sh kaugsõidukid (lennuk, laev, rong, buss), linna-, individuaaltransport,  reisibürood, majutusasutused.
Informatsioon otsitud või külastatud koha, piirkonna, vaatamisväärsuse kohta.
Reisielamus ja reisikiri.
Eesti keele grammatika
Foneetika: häälduse korrigeerimine: pea- ja kaasrõhk, intonatsiooni seos lause tähendusega.
Käändsõnad: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade käänete moodustamine ja  funktsioonid,  sise- ja väliskohakäänete kasutamine, käändsõnade astmevaheldus.
Pöördsõnad: tegusõna põhi- ja peavormid, pöördsõnade astmevaheldus,  mineviku aegade kasutamine,  ma- ja da-infinitiivi kasutamine, kaudne kõneviis, umbisikuline tegumood: olevik,  minevik,  ma-infinitiivi käändelised vormid, des-vorm, kesksõnad, ühend- ja väljendverbid, rektsioon: eesti ja vene keele erinevused.
Muutumatud sõnad: omastavat ja osastavat käänet nõudvad sagedasemad kaassõnad, määr- ja sidesõnade alaliigid.
Lauseõpetus: lihtlause laiendamine, liitlause sidesõnadega, sõnajärg erinevates lausetüüpides, muud elemendid lauses.
Tuletusõpetus: sõnade tuletamine liidete abil, liitsõna moodustamine.
Õigekiri: enam kasutatavad lühendid; lause kirjavahemärgid; arvsõnade, võõrsõnade, võõrnimede õigekiri; kokku- ja lahkukirjutamine.
10.Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetodeid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe.
Aktiivõppe meetodid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju  rolli-, suhtlus-, sõnavara-, mälu-, arvamus- ja fantaasiamänge, et taas luua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning kogemustele:

  • kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust;
  • koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga;
  • kõik koolitatavad saavad rääkida eesti keeles, vastata õpetaja küsimustele ja esitada oma küsimusi;
  • toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu;
  • meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).

11.Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele ja töötutele.
Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides.
SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus.
Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi.
Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efektiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad.
12.Õppematerjalide loend:
Baasõpikud
Mare Kitsnik   "Eesti keele õpik B1, B2", Trükk: AS Pakett, Tallinn 2012
Õppematerjalid
M.Sooneste. „Vestleme igapäevastest asjadest“ Varrak. 1999
Toom Õunapuu RÄÄGIME RIIGIKEELT. Eesti keele tunnid edasijõudnutele. Kirjastus „Koolibri”, 2001
H.Pajupuu, P.Reins. „Eesti keele harjutustest“
Aino Siirak "Eesti keele grammatika tabelites", Kirjastus Pangloss, 1998
http://www.eki.ee/dict/evs
http://www.efant.ee
www.kultuuriklikk.ee
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1 testimiskeskkond
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
13.Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 112 kontakttunnis ja vähemalt viie (5) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist
  • endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis
  • test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid

KUULAMINE: Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne.
LUGEMINE: Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid).Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks.
KIRJUTAMINE: Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.

Suuline vestlus hõlmab rääkimist
  • õppija räägib lihtsamate lausetega kursusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.
  • õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele

RÄÄKIMINE: Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust

Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:
·      Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
·      Põhjendatust ja loogilisust;
·      Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
·      Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
·      Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90-100%. – 5 (väga hea)Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine
75-89% - 4 (hea)kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest
60-74% - 3 (rahuldav)kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist
25-59% - 2(mitterahuldav)kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub

 
14.Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul,

  • kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta
  • kui õppija on osalenud vähem kui 80% õppetundidest, siis väljastatakse Tõend osavõtu kohta täienduskoolituse kursusest, tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kui teise keele õpetaja või eesti filoloogi haridus magistritasemel või pikaaegset eesti keele kui võõrkeele õpetamise kogemust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust õpetataval erialal täiskasvanute õpetamisel.

Nr. Koolitaja
nimi
Haridus Omandatud eriala Töökogemus täiskasvanute eesti keele koolitajana
1. Jelena Ohakas Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool
vene kooli eesti keele õpetaja alates 1988. aastatst
2. Virve Adamson Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Avatud Ülikool
eesti keel teise keelena õpetaja alates 2002. aastatst
3. Merike Reiljan Kõrgharidus
Tartu Ülikool,
eesti keel teise keelena alates 2000. aastatst
4. Olga Käärmann Kõrgharidus
Tartu Ülikooli Narva Kolledž
humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis- magistrikraad alates 2009. aastatst
5. Kersti Kuslap Kõrgharidus
Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž
eesti keel teise keelena alates 2009. aastatst

16. Tegevusluba: Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kaskkiri 26.08.2016, reg.nr 1.1-3/16/156
Koolitusel osalenutel on võimalus deklareerida Maksu- ja Tolliameti kaudu koolituskulusid 20% koolituse eest makstud summast, kuid ei saa maha arvata rohkem, kui on maksustatavaid tulusid.

31.03.2016