C1_Kursus

SVS-L AS Koolituskeskus
Reg. nr: 10107667
Juriidiline aadress: Linda 3, Jõhvi EE 41535
Tegevusaadress: Metsapargi 16, Kohtla-Järve EE 30324
telefon: 335 0756
E-mail: assvslpetrov@gmail.com
2. Õppekava nimetus:
Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
3. Õppekavarühm
(Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):
„Võõrkeeled ja –kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.
4. Õppe kogumaht
(akadeemilistes tundides):  Sõltuvalt testi ja vestluse tulemustest:
500 tundi: millest 250 on auditoorne töö ja 250 tundi iseseisvat tööd
250 tundi, millest 250 on auditoorne töö
5. Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

  • Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1- taseme eesti keele oskus“

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Isikud, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist
On vaja isiku õppimise sooviavaldus või tööandja suunamiskiri.
7. Õppe alustamise tingimused
Koolitustele eelneb koolitatavate keeleoskustaseme hindamine testi abil või soovituslik on eelnev B2-taseme eksami sooritamine
8. Õppe eesmärk

  • Keeleõppe eesmärk on arendada õppija keeleoskust, et õppija tuleb toime iseseisva suhtlemisega
  • ühiskonnas, ning suudab konkureerida tööjõuturul.
  • Õppija omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlustunnet eestikeele
  • õppimise tulemusena suhtlemise vallas. Ette valmistatud eesti keele C1 tasemeeksamiks
  • Keeleoskuse C1-taset vajab inimene, kes soovib keeles
  • elada Eesti ühiskonna tegusa liikmena, nautida kultuuriväärtusi, saada mitmel moel osa eesti

mitmekesisest vaimuelust või vahendada seda muu kultuuri kontekstis jms
9. Õpiväljundid:

  • Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokkuvõttega.
  • Saab eestikeelses töökeskkonnas hakkama kolleegi, spetsialisti ja juhina suhtlemisega
  • Oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokkuvõttega
  • Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal
  • Suudab laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse
  • Mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid;
  • Orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre jm), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi;
  • Loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid, vahendab loetut suuliselt ning kirjalikult.
  • Kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades
  • Omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda
  • Oskab sõnastada probleemi, seda kirjeldada ja lahendusi pakkuda

10. ÕPPE SISU
Eesti keele üldosa, keeleteadmised, foneetika, käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad, lauseõpetus, tuletusõpetus, õigekiri, igapäevaelu, kodu ja kodukoht, haridus ja töö, turvalisus töökohal, probleemide lahendamine, vaba aeg, ajaviide ja meelelahutus, kultuur ja keeled, keelte õppimine, tooted ja teenused, söök, jook ja toitlustamine, tervishoid, keskkond, inimeste ja ühiskond
11. Õppekeskkonna kirjeldus,
Õppekeskkonnana mõistetakse õppiajid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad SVS-L Koolituskeskus viib läbi õpet ja ümberõpet täiskasvanutele: eraisikutele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele, haridus- ja meditsiinitöötajatele. Oma tegevust alustas koolituskeskus 1996. aastal. Koolitust viiakse läbi 24 erialal. Mitmetel erialadel viiakse läbi teadmiste ja oskuste autoriseeritud sertifitseerimist, mis on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu riikides. SVS-L Koolituskeskus viib läbi koolitusi Ida-Virumaa suuremates linnades: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas. Õppehoones on kümme kaasaegselt sisustatud õppeklassi ja kolm arvutiklassi. Kõik õppeklassid on komplekteeritud toolide ja laudadega vähemalt 15 osalejale. Klassiruumid on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga, olemas on teler ja kaamera. Õppeklassides on võimalik kasutada grafo- ja multiprojektorit, audio-ja videotehnikat ja interneti võimalus. Kooliruumides on kaasaegsed, ohutud, avamist ja tuulutamist võimaldavad aknad. Lisaks on tagatud optimaalne loomulik valgustus. Õpperuumid on ohutud ja vastavuses mõõtmete, sisustuse ja tingimuste osas õpperuumis läbiviidava tegevuste jaoks. Igal korrusel on kaks tualettruumi. Õppehoones on võimalus kasutada õppepauside ajal söögituba üldpinnaga 65m². Söögitoa vahetus läheduses on pesemisruum, kus on enne sööki võimalik pesta ja kuivatada käsi. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujunemisel osalevad nii koolitajad ja koolituskeskuse töötajad kui ka õppijad. Efeketiivseks keeleõppeks luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ja õpiedu; ollakse abivalmid ja toetavad
12. Õppemeetodid:
Õppegruppides luuakse postiivne, moteeriv ja usalduslik õpikeskkond, mis toetab eelkõige
suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Õppijatel on võimalus vabalt ideid ja arvamusi avaldada, keeletundides on sõbralik õhkkond, kus kõigi õpistiilidega arvestatakse. Kursusel kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe meetoteid. Keeleõppimist nähakse toreda mänguna, kus positiivne tagasiside saadakse kohe. Aktiivõppe meetodeid aitavad õppuritel aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Kasutatakse palju rolli-, suhtlus,-sõnavara,- mälu-,arvamis- ja fantaasiamänge, et taasluua tegelikus elus ettetulevaid situatsioone. Tunnis suheldakse peamiselt eesti keeles. Vene keelt kasutatakse vastavalt vajadusele (nt selgituste andmisel). Õppemetoodikat täpsustame vastavalt iga õpilase isikupärale, tema varasematele keele- ja kultuuriteadmistele ning -kogemustele: kõikidel õpilastel on võimalus arendada oma osaoskusi: kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisoskust; koolitatavatel võimalus töötada kas iseseisvalt, paaris või terve rühmaga; kõik koolitatavad saavad rääkida eesti keeles, vastata õpetaja küsimustele ja esitada oma küsimusi; toimub sõnavara laiendamine diskussioonide ja reaalses elus ettetulevate situatsioonide kaudu; meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (ajaleheartiklid, uudised, filmid).
13. Õppematerjalide loend:
Baasõpikud
Malle Pesti. Helve Ahi. „Tnagu Tallinn“ TEA kirjastus. Tallinn 2011
„Eesti keele C1-taseme eksam“ K.Juurvee
Õppematerjalid
Mare Kitsnik. Praktiline eesti keel teise keelena B2C1. Kirjastus „Künnimees“. 2013
Maie Sooneste "Eesti keele harjutusvara, kesk- ja kõrgtasemele". Kirjastus Varrak 2005.
Aino Siirak, Annelii Juhkama. "Kõnele ja kirjuta õigesti", Kirjastus Koolibri, 2007
Aino Siirak, Annelii Juhkama. "Süvenda ja täienda eesti keele oskust". Kirjastus Koolibri, 2013
Roman Kallas KÕIK ON KORRAS! Tallinn, 2001 (praktiline kursus)
http://www.eki.ee/dict/evs/
www.kultuuriklikk.ee
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=411&cmd=render&rep_frame=1 testimiskeskkond
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksami
14. Nõuded kursuse lõpetamisel:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 200 kontakttunnis ja vähemalt viie (5) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele (vähemalt "rahuldav"), s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.
Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis test hõlmab kõiki grammatilisi teemasid
KUULAMINE: mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal; suudab mõista laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse
LUGEMINE: mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a
abstraktsed, keeruka ülesehitusega tekstid
KIRJUTAMINE: oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega kirjeldusi või
loovtekste, arvestades lugejat Suuline vestlus hõlmab rääkimist väljendub ladusalt ja korrektselt peaaegu kõikidel teemadel; valdab idioome ja argikeelt, oskab üsna täpselt
edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid; Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hindamisel arvestatakse:

  • Omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
  • Põhjendatust ja loogilisust;
  • Iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
  • Oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
  • Vastuste õigust, vigade arvu ja liiki;

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90-100%. – 5 (väga hea)
Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitavaõppe aluseks olevatele taotlevatele õpitulemustele
täielmääral või ületab neid. Õppija vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises
tegevuses ilmne omandatu iseseisev rakendamine
75-89% - 4 (hea)
kui õppija suulineja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või
esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest
60-74% - 3 (rahuldav)
kui õppija oskuses on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel
praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajabjuhendamist ja suunamist
25-59% - 2(mitterahuldav)
kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda
teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0-24% - õppijal puuduvad nõutavad teadmised ja oskuses ning koolitatava areng õpitulemuste
osas puudub
15. Kursuse läbimisel väljastatav dokument
(tunnistus või tõend): Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui isik ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid:

  • kui õpitulemusi ei saavutatud - test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti – muidu väljastatakse Tõend kursuse lõppemise kohta
  • Tõend väljastatakse juhul kui õppija võttis osa õppetööst vähem kui 200 ak.t, see väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvu kohta. Tõend väljastatakse täiendkoolituse osavõtu kohta.

Periood: vaata kursuse kalender                   http://www.svsl.edu.ee/calender
koolitusrühm avatakse kui on piisavalt registreerujaid
Koolituse maksumus: vaata kursuse kalender  http://www.svsl.edu.ee/calender