Сварщик, (начальный уровень), 300 ак.ч (111 MMA, 135MAG)

Õppekava nimetus Keevitaja algõppe koolitus, 300 ak.tundi (111 MMA, 135MAG)
Õppekavarühm Mehaanika ja metallitöö
Õppekava koostamise alus Kutsestandard „Keevitaja“, tase 4,  (üldoskused  B.2, keevitusviisid 111 MMA, 135 MAG )
Õppekeel vene keel
Eesmärk Koolitatav omandab vajalikud teadmised ja oskused keevitajana töötamiseks. Koolitataval on oskused kasutada oma töös käsikaarkeevituse (111 MMA) ja   poolautomaatkeevituse (135 MAG).
Õpiväljundid Koolituse lõpuks keevitaja: - tunneb keevitusel kasutatavaid materjale; - kasutab tööjooniseid, tööjuhendit ja tehnoloogilist kaarti (WPS); - kasutab käsikaarkeevituse ja poolautomaatkeevituse tööviise vastavalt püstitatud ülesandele; - tunneb keevitusõmblustele esitatavaid kvaliteedinõudeid; - järgib  töötervishoiu-, tuletööde-  ja tööohutusnõudeid.
Sihtrühm - vähemalt 18-aastased, kes tahavad omandada keevitaja oskusi
Õpingute alustamise tingimused Koolitusele võetakse vastu selleks soovi avaldanud täiskasvanuid avalduse alusel.
Õppe kogumaht 300 akadeemilist tundi, millest:

  • 88  ak.t. - teoreetiline õpe
  • 196 ak.t-. õppepraktika õppebaasis
  • 16 ak.t -eksam, 2 päeva (test ja praktiline töö)
  • Õppekeskkond Õppetöö viiakse läbi SVS-L Koolituskeskuse ruumides asukohaga Metsapargi 16, Kohtla-Järve. Keevitaja koolituse teoreetiline õpe toimub keevitaja eritehnoloogia klassis, milles on 15 õppekohta (63 m²). Koolituse praktiline õpe toimub koolituskeskuse keevitutöökojas, milles on 15 kaasaegsete seadmetega varustatud töökohta  sealhulgas 8  käsikaarkeevituse töökohta (ISO 4063 järgi 111), 7 poolautomaatkeevituse töökohta (ISO 4063 järgi 131, 135). Metalli gaaslõikamise aparaat (gaasilõikur) ja õpilastele ettenähtud keevitusdetailide ettevalmistusala. Keevituskabiinid on varustatud äratõmbeventilatsiooni ja kohtvalgustitega. Ohutuse tagamiseks on kõikidel õpilastel töökaitsevahendid: vastavad tööriided, keevitusmask, kaitsekiiver ja kindad
    Õppematerjalide loend Koolitaja poolt loodud õppematerjalid, sobiva raskusastmega.
    Kõigile osalejatele komplekteeritakse individuaalsed õppemapid.
     
    Õppe sisu
    Teema nimetus Sisu lühikirjeldus
    I . Teoreetiline õpe
    I osa -34 ak.t
    1.1Sissejuhatus erialasse
    1.2. Töökeskkonna ohutus
    1.3 Materjalide tundmine
    1.4 Põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast
    1.5Tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine
    Eriala tutvustus.
    Tööohutus.Tuleohutus.
    Individuaalsed kaitsevahendid. Oma töökoha korraldamine. Keevisliidete põhitüübid.
    Elektriohutus. Pääste- ja kaitsevahendid. Põhiliste ohutegurite määratlemine, tundmine, vältimine ja kõrvaldamine. Jäätmemajandus.
    Metallide füüsilised ja keemilised omadused. Keevitusmaterjalide markeerimine ja valik. Keevitusgaaside omadused, markeerimine, valik ja käsitsemine. Balloonide hoidmine ja transportimine
    Värviliste metallide omadused.
    Elektrivool, põhimõtted, omadused. Alalisvool,  vahelduvvool. Elektriohutus. Tehniliste jooniste lugemine.
    Ohutusnõuded keevitamisel.
    II. Teoreetiline
    õpe II osa-Eritehnoloogia
    (metall ja ehitus-konstruktsioonid)-54 ak.t
    2.1 Keevituse alused
    2.2 Eritehnoloogia
    2.3 Lukksepatööd
    2.4 Tehniline mõõtmine
    2.5 Keevitusalased normatiivaktid ja standardid
     
    Keevituse alused. Keevituste eelised teiste ühendusviiside ees.
    Detailide ühendamise peamised viisid, keevitamise olemus, keevitusviisid, keevisliited, keevisõmbluste liigid, keevisõmbluste tähistamine joonisel, keevisõmbluste asendid ruumis, detailide ettevalmistamine keevituseks, keevitusalased normatiivaktid ja standardid. Üldandmed keevitamisest, EN 288 , keevisliidetest ja –õmblustest. Põhiliste keevitusliikide lühiiseloomustus. Keevisliidete põhitüübid. Keevisõmbluste klassifikatsioon, õmbluste tingmärgid. Õmbluste vastupidavuse arvestamine. Kaare toiteallikate hooldamine. Keevitaja töövahendid. Mehhaniseeritud keevituse vahendid ja tehnoloogia kaitsegaasis, pulbrilise ja isekaitsva traadiga. Poolautomaadi ehitus.  Poolautomaadi  Discovere, Moodul, Kempi  ehitus.
    Keevitusseadme häälestamine ja hooldamine. Süsihappegaasis keevitamise  tehnoloogia. Tööohutustehnika põhinõuded mehhaniseeritud keevitusel
    Keevitamisel kasutatavad seadmed ja abivahendid. Keevitusservade ettevalmistamine mehaaniliste käsitööriistadega.  Manuaaljuhtimisega metallilõike- ja painutusseadmed. Detailide ja tarindite (konstruktsioonide) ettevalmistamine keevitamiseks. Keevituskonstruktsioonide ettevalmistamine värvimiseks (liivaprits, haavliprits).
    Keevituskoha sisseseade käsitsi kaarkeevitamiseks. Poolautomaat ja automaatkeevitus. Keevitusvooluallikate ehitus ja nende toimimise põhimõtted. Keevitusseadme häälestamine ja hooldamine. Terased ja nende omadused.
    Keevitusalased normatiivaktid ja standardid (EVS-EN-ISO 9606-1), keevitusdefektid järgi (EVS-EN-ISO 5817).
    EN 499, EN 439.  Keevitusrežiimide valimine. Keemilised protsessid keevitamisel.  Metallide keevitatavus, soojussisestus, eel- ja järelkuumutus. Keevitusrežiimide valimine. WPS , EN 288. Keevituse tehnoloogia ja seadmed (Saksa Keevitajate Liidu materjalide põhjal).
    Gaasilõikeseadmete kasutamine. Gaasilõikus ja termiline lõikus. Balloonide hoidmine ja transportimine.
    Elektrikaar ja kaarkeevituse protsessid. Keemilised protsessid keevitamisel. Süsinikteras ja legeeritud teras. Keevituse tehnoloogia. Malm ja värvilised metallid. Keevituse tehnoloogia Keevitusrežiimide valimine. Õige keevitusviisi, lisaaine, keevisliite tüübi valimise oskus lähtudes WPS-s toodud tingimuste järgi (keevitusprotseduuri spetsifikaat) ,EVS EN 288.
    Deformatsioon ja pinge. Õmbluste defektid, põhjused nende tekkimisel ja   nende parandus. Keevitusprotsesside kontroll (EN 970, EVS EN 25817, EVS EN 288). Teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest. Metallide keevitatavus, soojussisestus, eel- ja järelkuumutus. Üldteadmised lukksepatööst, lukksepa tööriistad, kasutatavad mõõteriistad, märkimine, raiumine, viilimine, lõikamine, õgvendamine, neetimine, puurimine,   keermetamine, lihvimine ja poleerimine.
    Õppepraktika õppebaasis- 196 ak.t
    3.1.Poolautomaatkeevitus (135 MAG)- 98 ak.t
    3.2. Elektrikeevitus (ISO 4063 järgi 111)- 98 ak.t
     
    Ohutustehnika. Individuaalsed kaitsevahendid. Oma töökoha korraldamine. Tuleohutus. Elektriohutus . Käsikaarkeevitus – (111 MMA), plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB ja PF ja plaatide põkkõmblusi asendis PA, PC ja PF, lähtuvalt WPS-ist ja kvaliteeditasemest C.
    Poolautomaatkeevitus – (135 MAG), plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB ja PF ja plaatide põkkõmblusi asendis PA, PC ja PF, lähtuvalt WPS-ist ja kvaliteeditasemest C. Lukksepatööd. Keevitamine plaatide nurk- ja põkkliiteid. Kontroll visuaalselt enda tehtud keevisõmblusi ja määrab defekte ning põhjused nende tekkimisel.
    Deformatsioon ja pinge. Õmbluste defektid, nende parandus.
    Manuaaljuhtimisega metallilõike- ja painutusseadmed. Detailide ja tarindite (konstruktsioonide) ettevalmistamine keevitamiseks. Keevituskonstruktsioonide ettevalmistamine värvimiseks (liivaprits, haavliprits).
    Lõpueksam: 2 päeva
    1.test- 4 ak.t
    2. praktiline töö- 12 ak.t

     

    Test ja praktilise ülesannete sooritamine.
    Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst.

  • Teoreetiline eksam sisaldab teemasid:
  • · Keevitaja töökoha organiseerimine; · Tööohutus; · Keevitusseadmed; · Keevitustehnoloogiad ja tehnika; · Keevitusmaterjalid; · MAG keevitus; · MMA keevitus; · Keevisõmblused; · Materjalide deformatsioon; · Keevituse defektid
    Praktiline töö:
    1. 135 MAG,  plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB ja PF ning ja plaatide põkkõmblusi asendis PA, PC ja PF vastavalt kvaliteeditasemest C.
    2. 111 MMA, plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB ja PF  ning plaatide põkkõmblusi asendis PA, PF ja PC vastavalt kvaliteeditasemest C.

    Õppemetoodika kirjeldus Õppegrupis luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond. Koolitusel on ettenähtud teoreetilised loengud ja praktilised harjutused,  mis arvestavad koolituse sihtrühma ja nende õpioskusi. Kasutamisel on erinevad meetodid: loengud,  diskussioonid, näitlikustamine, praktika. Koolitus on praktilise suunitlusega, toimub praktiline keevitamine töökojas lektori/instruktori juhendamisel. Lektor annab igale osalejale tagasiside.
    Õpitulemuste hindamise viis (hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid)
  • Õppeaine tundmist kontrollitakse eksamitel ja arvestustel. Saadud hindamistulemused fikseeritakse eksami või arvestuse protokollis ning kursusepäevikus. Õppetöö käigus hinnatakse jooksvalt kontrolltöid, teste jne. Jooksvad hinded kantakse kursusepäevikusse ning võivad olla aluseks aine eksami või arvestuse hinde kujunemisel.
  • Õppeaine loetakse omandatuks pärast positiivse koondhinde saamist, eksami või arvestuse positiivset sooritust.
  • Õppijal on õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit või arvestust kaks korda. Eksami või arvestuse kolmekordsel sooritamisel negatiivsele hindele antakse välja mitte lõputunnistus vaid tõend kursuse läbimise kohta
  • Positiivsele tulemusele sooritatud lõpueksami ja lõputöö kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.
  • Hinded viiepallisüsteemis:

  • Hindega“5“(„väga hea“) hinnatakse suulist vastamist, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (õpitulemus), mis on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õppija on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „4“(„hea“) hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega „4“, kui õppija on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „3“(„rahuldav“)hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õppetulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega“3“, kui õppija on saanud 45-69 maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega“2“(„puudulik“) hinnatakse õpitulemust, mis on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õppija on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „1“(„nõrk“) hinnatakse õppetulemust, mis ei vasta õppekava nõuetele. Kui tulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega „1“, kui õppija on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Arvestades õppija individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja muuta skaala väärtust 5% ulatuses.
  • Hindamise skaala
    Õppija õppetulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt:

  • Väga hea „5“ – silmapaistev ja eriti põhjalik ainetundmine nii teoreetiliselt kui rakenduslikult, õpitu vaba ja loov kasutamisoskus, ulatuslik iseseisev töö, erialakirjanduse mitmekülgne tundmine,
  • Hea „4“ – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine õppeprogrammi ja kohustusliku kirjanduse mahus koos õpitu hea praktilise kasutamise oskusega. Ei esine sisulisi ega põhimõttelisi vääratusi
  • Rahuldav “3“ – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende kasutamise oskus tüüpolukordades. Vastustes esinevad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Aine sügavamates osades ja detailsemates küsimustes esinevad ebatäpsused ja ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda õppeprotsessi jätkamise seisukohalt piisavaks,
  • Puudulik „2“ -  aine tundmises esineb sisulisi ja põhimõttelisi jämedaid vigu,
  • Nõrk „1“ – pannakse välja õpilasele, kes kasutavad õppetöös ja teadmiste esitamisel keelatud abivahendeid või loobuvad teadmiste kontrollist mõjuva põhjuseta.
  • Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks ning õppeaine või praktika läbituks kui need on hinnatud hinnetega „5“, „4“ või „3“. Eksam või arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks ning õppeaine või praktika negatiivselt hinnatuks kui nad on hinnatud hinnetega „2“ või “1“.
    Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või praktika osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on arvestatud ning negatiivne tulemus „mittearvestatud“.

    Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
    Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse juhul, kui õppija osales koolitusprotsessis  vähem kui 80% ja ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.
    Koolitaja kvalifikatsioon Koolitaja, kellel on vastav haridus või on olemas vähemalt kolmeaastane töökogemus samas valdkonnas.

    Vassili- Väino Petrov. Kõrgharidus: Tallinna Polütehniline Instituut,  Leningradi Polütehniline Instituut, keevitusseadmed ja tehnoloogia. On läbinud European Welding  Engineer (720 tundi) ja  International Welding Engineer koolituse (240 tundi), kutsepedagoogika (320 tundi) ning oli Kutsekeskkooli nr 11 (IVKHK) keevitajate metoodiliste komisjonide esimees. Alates 1997.aastast keevituserialaste loengute läbiviimine, SVS-L Koolituskeskus.  Töökogemus  üle 50 aasta.

    Stanislav Korolev. Keskeriharidus: Leningradi Industriaalne- Pedagoogiline Tehnikum, keevitustehnik-tehnoloog tootmisõpetuse õppemeiste. Täiskasvanute koolitaja, 6.tase. Töökogemus  üle 25 aasta.