Сварщик. Начальный уровень с подготовкой к сдаче экзамена на международный сертификат, (111 MMA, 135 MAG)

Õppekava nimetus Keevitaja algõppe koolitus (111 MMA, 135 MAG ettevalmistusega sertifitseerimiseks)
Õppekavarühm Mehaanika ja metallitöö
Õppekava koostamise alus Kutsestandard „Keevitaja“, tase 4 (keevitusviisid 111 MMA, 135 MAG), standard EVS-EN 9606-1.
Õppekeel vene keel
Eesmärk Koolitatav omandab vajalikud teadmised ja oskused keevitajana töötamiseks. Koolitataval on oskused kasutada oma töös käsikaarkeevituse (111 MMA) ja   poolautomaatkeevituse (135 MAG).
Õpiväljundid Koolituse lõpuks keevitaja: - tunneb keevitusel kasutatavaid materjale; - kasutab tööjooniseid, tööjuhendit ja tehnoloogilist kaarti (WPS) vastavalt EVS- EN 9606-1; - kasutab käsikaarkeevituse ja poolautomaatkeevituse tööviise vastavalt püstitatud ülesandele; - tunneb keevitusõmblustele esitatavaid kvaliteedinõudeid ja Euroopa standardid; - järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. - koolituse lõpuks koolitatav peab olema valmis sooritama eksamit keevitaja EVS-EN-9606-1 (EVS-EN-287-1) oskustunnistuse saamiseks.
Sihtrühm - vähemalt 18-aastased, kes tahavad omandada keevitaja oskusi
Õpingute alustamise tingimused Koolitusele võetakse vastu selleks soovi avaldanud täiskasvanuid avalduse alusel
Õppe kogumaht 320 akadeemilist tundi, millest:
- 88  ak.t. - teoreetiline õpe
- 216 ak.t-. õppepraktika õppebaasis
- 16 ak.t -eksam, 2 päeva (test ja praktiline töö)
Õppekeskkond Õppetöö viiakse läbi SVS-L Koolituskeskuse ruumides asukohaga Metsapargi 16, Kohtla-Järve. Keevitaja koolituse teoreetiline õpe toimub keevitaja eritehnoloogia klassis, milles on 15 õppekohta (63 m²). Koolituse praktiline õpe toimub koolituskeskuse keevitutöökojas, milles on 15 kaasaegsete seadmetega varustatud töökohta . Metalli gaaslõikamise aparaat (gaasilõikur) ja õpilastele ettenähtud keevitusdetailide ettevalmistusala. Keevituskabiinid on varustatud äratõmbeventilatsiooni ja kohtvalgustitega. Ohutuse tagamiseks on kõikidel õpilastel töökaitsevahendid: vastavad tööriided, keevitusmask, kaitsekiiver ja kindad
Õppematerjalide loend Koolitaja poolt loodud õppematerjalid, sobiva raskusastmega.
Kõigile osalejatele komplekteeritakse individuaalsed õppemapid.
Õppe sisu
Teema nimetus Sisu lühikirjeldus
I . Teoreetiline õpe
I osa -34 ak.t
1.1Sissejuhatus erialasse
1.2. Töökeskkonna ohutus
1.3 Materjalide tundmine
1.4 Põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast
1.5 Tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine
Eriala tutvustus.
Tööohutus.Tuleohutus. Individuaalsed kaitsevahendid. Oma töökoha korraldamine. Keevisliidete põhitüübid. Elektriohutus. Pääste- ja kaitsevahendid. Põhiliste ohutegurite määratlemine, tundmine, vältimine ja kõrvaldamine. Metallide füüsilised ja keemilised omadused. Keevitusmaterjalide markeerimine ja valik. Keevitusgaaside omadused, markeerimine, valik ja käsitsemine. Balloonide hoidmine ja transportimine
Värviliste metallide omadused. Elektrivool, põhimõtted, omadused. Alalisvool,  vahelduvvool. Elektriohutus.Ohutusnõuded keevitamisel.
II. Teoreetiline
õpe II osa-Eritehnoloogia
(metall ja ehituskons-truktsioonid)- 54 ak.t
2.1 Keevituse alused
2.2 Eritehnoloogia
2.3 Lukksepatööd
2.4 Tehniline mõõtmine
2.5 Keevitusalased normatiivaktid ja standardid
Keevituse alused. Keevituste eelised teiste ühendusviiside ees.
Detailide ühendamise peamised viisid, keevitamise olemus, keevitusviisid, keevisliited, keevisõmbluste liigid, keevisõmbluste tähistamine joonisel, keevisõmbluste asendid ruumis, detailide ettevalmistamine keevituseks, keevitusalased normatiivaktid ja standardid. Üldandmed keevitamisest, EN 288, keevisliidetest ja –õmblustest. Põhiliste keevitusliikide lühiiseloomustus. Keevisliidete põhitüübid. Keevisõmbluste klassifikatsioon, õmbluste tingmärgid. Õmbluste vastupidavuse arvestamine. Kaare toiteallikate hooldamine. Keevitaja töövahendid. Mehhaniseeritud keevituse vahendid ja tehnoloogia kaitsegaasis, pulbrilise ja isekaitsva traadiga. Poolautomaadi ehitus.  Poolautomaadi  Discovere, Moodul, Kempi  ehitus.
Keevitusseadme häälestamine ja hooldamine. Süsihappegaasis keevitamise  tehnoloogia. Tööohutustehnika põhinõuded mehhaniseeritud keevitusel
Keevitamisel kasutatavad seadmed ja abivahendid. Keevitusservade ettevalmistamine mehaaniliste käsitööriistadega.  Manuaaljuhtimisega metallilõike- ja painutusseadmed. Detailide ja tarindite (konstruktsioonide) ettevalmistamine keevitamiseks. Keevituskonstruktsioonide ettevalmistamine värvimiseks (liivaprits, haavliprits).
Keevituskoha sisseseade käsitsi kaarkeevitamiseks. Poolautomaat ja automaatkeevitus. Keevitusvooluallikate ehitus ja nende toimimise põhimõtted. Keevitusseadme häälestamine ja hooldamine. Terased ja nende omadused. Keevitusalased normatiivaktid ja standardid (EVS-EN 9606-1).
EN 499, EN 439.  Keevitusrežiimide valimine. Keemilised protsessid keevitamisel.  Metallide keevitatavus, soojussisestus, eel- ja järelkuumutus. Keevitusrežiimide valimine. WPS , EN 288-3. Keevituse tehnoloogia ja seadmed (Saksa Keevitajate Liidu materjalide põhjal).
Gaasilõikeseadmete kasutamine. Gaasilõikus ja termiline lõikus. Balloonide hoidmine ja transportimine.
Elektrikaar ja kaarkeevituse protsessid. Keemilised protsessid keevitamisel. Süsinikteras ja legeeritud teras. Keevituse tehnoloogia. Malm ja värvilised metallid. Keevituse tehnoloogia Keevitusrežiimide valimine. Õige keevitusviisi, lisaaine, keevisliite tüübi valimise oskus lähtudes WPS-s toodud tingimuste järgi (keevitusprotseduuri spetsifikaat) ,EVS EN 288-2
Deformatsioon ja pinge. Õmbluste defektid, põhjused nende tekkimisel ja   nende parandus. Keevitusdefektid järgi (EVS-EN 5817). Keevitusprotsesside kontroll (EN- 970 , EVS- EN 25817, EVS- EN 288).  Teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest. Metallide keevitatavus, soojussisestus, eel- ja järelkuumutus. Üldteadmised lukksepatööst, lukksepa tööriistad, kasutatavad mõõteriistad, märkimine, raiumine, viilimine, lõikamine, õgvendamine, neetimine, puurimine,   keermetamine, lihvimine ja poleerimine.
Õppepraktika õppebaasis- 216 ak.t
3.1.Poolautomaatkeevitus (135 MAG)- 108 ak.t
3.2. Elektrikeevitus (ISO 4063 järgi 111)- 108 ak.t
Ohutustehnika. Individuaalsed kaitsevahendid. Oma töökoha korraldamine. Tuleohutus. Elektriohutus . Käsikaarkeevitus – (111 MMA), plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB, PF, PG, PH ja plaatide põkkõmblusi asendis PA, PC , PF, PH, PD, H-L045 lähtuvalt WPS-ist ja kvaliteeditasemest C, B.
Poolautomaatkeevitus – (135 MAG), plaatide nurkõmblusi asendites PA, PB ja PF ja plaatide põkkõmblusi asendis PA, PC, PF, PH lähtuvalt WPS-ist ja kvaliteeditasemest C,B  EN-EVS 9606-1. Lukksepatööd. Keevitamine plaatide nurk- ja põkkliiteid. Kontroll visuaalselt enda tehtud keevisõmblusi ja määrab defekte ning põhjused nende tekkimisel. Deformatsioon ja pinge. Õmbluste defektid, nende parandus.  Manuaaljuhtimisega metallilõike- ja painutusseadmed. Detailide ja tarindite (konstruktsioonide) ettevalmistamine keevitamiseks. Keevituskonstruktsioonide ettevalmistamine värvimiseks (liivaprits, haavliprits).
Lõpueksam: 2 päeva
1.test- 4 ak.t
2. praktiline töö- 12 ak.t 
Test ja praktiliste ülesannete sooritamine.
Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst.

  • Teoreetiline eksam sisaldab teemasid:

· Keevitaja töökoha organiseerimine; · Tööohutus; · Keevitusseadmed; · Keevitustehnoloogiad ja tehnika; · Keevitusmaterjalid; · MAG keevitus; · MMA keevitus; · Keevisõmblused; · Materjalide deformatsioon; · Keevituse defektid
Praktiline töö:  keevitab vajalikud näidised vastavalt kvaliteeditasemest B, EN-EVS 9606-1.
1. 135 MAG,  plaatide nurkõmblusi asendites PB, PF, ning ja plaatide põkkõmblusi asendis PC, PF.
2.     111 MMA, plaatide nurkõmblusi asendites PB, PF ning plaatide põkkõmblusi asendis PC, PF.

Õppemetoodika kirjeldus Õppegrupis luuakse positiivne, motiveeriv ja usalduslik õpikeskkond. Koolitusel on ettenähtud teoreetilised loengud ja praktilised harjutused,  mis arvestavad koolituse sihtrühma ja nende õpioskusi. Kasutamisel on erinevad meetodid: loengud,  diskussioonid, näitlikustamine, praktika. Koolitus on praktilise suunitlusega, toimub praktiline keevitamine töökojas lektori/instruktori juhendamisel. Lektor annab igale osalejale tagasiside.
Õpitulemuste hindamise viis (hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid) Hindamismeetod 1. Test 2. Praktiline töö
Hindamiskriteerium 1. Test on edukalt sooritatud vähemalt 50%.
2. Koolitatav keevitas edukalt plaatide nurkõmblusi ja  põkkõmblusi  vastavalt EVS EN 9606-1, EVS EN ISO 5817.

  • Õppetöö käigus hinnatakse jooksvalt kontrolltöid ja teste arvestusega. Õppeaine tundmist kontrollitakse eksamil, mis koosneb testist (20 küsimust) ja praktilisest tööst. Saadud hindamistulemused kantakse kursusepäevikusse.
  • Õppeaine loetakse omandatuks pärast eksami positiivset sooritust.
  • Õppijal on õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit või arvestust kaks korda. Eksami või arvestuse kolmekordsel sooritamisel negatiivsele hindele antakse välja mitte lõputunnistus vaid tõend kursuse läbimise kohta
  • Positiivsele tulemusele sooritatud lõpueksami ja lõputöö kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

Hinded viiepallisüsteemis:

  • Hindega“5“(„väga hea“) hinnatakse suulist vastamist, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (õpitulemus), mis on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õppija on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „4“(„hea“) hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega „4“, kui õppija on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „3“(„rahuldav“)hinnatakse õpitulemust, mis on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õppetulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega“3“, kui õppija on saanud 45-69 maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega“2“(„puudulik“) hinnatakse õpitulemust, mis on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õppija on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega „1“(„nõrk“) hinnatakse õppetulemust, mis ei vasta õppekava nõuetele. Kui tulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õppetulemust hindega „1“, kui õppija on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Arvestades õppija individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja muuta skaala väärtust 5% ulatuses.

Hindamise skaala
Õppija õppetulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt:

  • Väga hea „5“ – silmapaistev ja eriti põhjalik ainetundmine nii teoreetiliselt kui rakenduslikult, õpitu vaba ja loov kasutamisoskus, ulatuslik iseseisev töö, erialakirjanduse mitmekülgne tundmine,
  • Hea „4“ – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine õppeprogrammi ja kohustusliku kirjanduse mahus koos õpitu hea praktilise kasutamise oskusega. Ei esine sisulisi ega põhimõttelisi vääratusi
  • Rahuldav “3“ – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende kasutamise oskus tüüpolukordades. Vastustes esinevad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Aine sügavamates osades ja detailsemates küsimustes esinevad ebatäpsused ja ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda õppeprotsessi jätkamise seisukohalt piisavaks,
  • Puudulik „2“ -  aine tundmises esineb sisulisi ja põhimõttelisi jämedaid vigu,
  • Nõrk „1“ – pannakse välja õpilasele, kes kasutavad õppetöös ja teadmiste esitamisel keelatud abivahendeid või loobuvad teadmiste kontrollist mõjuva põhjuseta.

Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks ning õppeaine või praktika läbituks kui need on hinnatud hinnetega „5“, „4“ või „3“. Eksam või arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks ning õppeaine või praktika negatiivselt hinnatuks kui nad on hinnatud hinnetega „2“ või “1“.
Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või praktika osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on arvestatud ning negatiivne tulemus „mittearvestatud“.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse juhul, kui õppija osales koolitusprotsessis  vähem kui 80% ja ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.
Koolitaja kvalifikatsioon Koolitaja, kellel on vastav haridus või on olemas vähemalt kolmeaastane töökogemus samas valdkonnas.

Vassili- Väino Petrov. Kõrgharidus: Tallinna Polütehniline Instituut,  Leningradi Polütehniline Instituut, keevitusseadmed ja tehnoloogia. On läbinud European Welding  Engineer (720 tundi) ja  International Welding Engineer koolituse (240 tundi), kutsepedagoogika (320 tundi) ning oli Kutsekeskkooli nr 11 (IVKHK) keevitajate metoodiliste komisjonide esimees. Alates 1997.aastast keevituserialaste loengute läbiviimine, SVS-L Koolituskeskus.  Töökogemus  üle 50 aasta.

Stanislav Korolev. Keskeriharidus: Leningradi Industriaalne- Pedagoogiline Tehnikum, keevitustehnik-tehnoloog tootmisõpetuse õppemeiste. Täiskasvanute koolitaja, 6.tase. Töökogemus  üle 25 aasta.

error: Content is protected !!